„Puudutades kergust“ on visuaalkunstile pühendatud väljapanek, kus on lähtutud visuaalse meediumi keelest ja selle otsesest mõjust vaatajale. Näitusele kutsutud kunstnikud viljelevad küll erinevaid tehnikaid, kuid neid ühendab peen taju ja hetkes olemise ning atmosfääri tabamise tunnetus. See tunnetus väljendub ühtaegu liikuvuses või staatilisuses, terava repliigina läbi huumoriprisma või õhkõrna virvendusena läbi peene koloriidi.
Maalikunstnikud Eleriin Ello ja Eve Ermanni viivad oma teostega vaataja efemeersete ajahetkede kütkeisse. Helen Tago graafilistes töödes sisaldub dialoog kujupüsiva vormi ja läbi eri vaatenurkade avalduvate peidetud liikumise vahel. Näituse muusikalisteks pausideks on graafik Lembe Rubeni hõrgud repliigid inimeseks olemise ja maailma väljakutsetest. Inimeseks olemise erinev pale peegeldub ka fotograaf Iris Kivisalu täpselt komponeeritud töödes, mis peidavad endas sissepääsu ja kogemust meid ümbritsevatest erinevatest maailmadest. Näituse tundlikuim kooslus on loodud fotograaf Maris Karjatse poolt, kus hetk on jäädvustatud luumentrükis hõbeželatiinfotode seerias, milles on tunda aja enda puudutus.
See väljapanek on mõneti ka stuudium, et uurida kas ekspositsioonis jääb lõpuks prevaleerima tunnetuslikult pinnalt tehtud valiku ühisosa või hoopis tehnikatest tingitud erisus. Kas esiplaanile jääb maalijate, graafikute ja fotokunstnike omavaheline dialoog või peale jäävad meediumite ülesed seosed?